Tihti me ütleme " Ei armasta ", aga hinges jooksevad meil pisarad .
Tihti me ütleme " Vihkan ", aga ainult selleks , et ise usuksime seda .
Tihti me ütleme " Hüvasti ", aga samas lootes seda inimest veel kord näha .
Me ütleme " Mine ära ", selleks ,et inimene ei näeks meie pisaraid .
Me ütleme " Mitte kunagi ", kui teame,et see juhtub veel kord .
Me ütleme " Olen sust üle saanud " kui kardame tunnistada oma tundeid .
Me ütleme " Olen sind unustanud " kui mõtted inimesest on alati .
Me ütleme " Ma kustutasin ta nr. ära " kui mäletame seda peast .
Me ütleme " Meie vahel on kõik läbi " kui kõik tegeltikult alles algab .
Vahest me ei saa öelda " Armastan " kui kardame kuulda vastust .
Me palume , et meid jäetakse üksi , kuigi vajame kellegi tuge .
Me loodame , kuigi pole eriti mingeid võimalusi .
Me ootame , kuigi teame , et meid on juba unustatud .
Me unistame teades , et seda mitte kunagi ei juhtu. .