Oli talv ja ma väljas jalutasin,
oli pime ja ma muusikat kuulasin,
ma läksin aina edasi,ning ei peatunud hetkekski,
ma olin täielikult oma mõtetes kuni järsku nägin sind,
see tunne,oli väga imelik,
ja nii ma hetkeks peatusin ja kõva häälega karjusin
"palun oota mind,ära kao kuhugi"
sa hetkeks vaatasid ja siis sa edasi kõndisid,
ma jooksin sulle järgi ja sind õrnalt puudutasin,
ütlesin kes ma olen ja nii sa ennast tutvustasid,
vaikselt me jalutasime edasi ja ootamatult sa mind suudlesid,
sellest hetkest alates ma ainult tahtsingi sind,
nüüd,mitmeid aastaid tagasi,
ma tuletan seda meelde aina uuesti ja mõtlen,
kui õnnelik ma olen, et ma sinuga nimodi kohtusin.
Kui sa vaid teaksid palju ma vajan sind,
Kui sa vaid teaksid mis on sinu hind,
seda lihtsalt ei suuda sõnadesse panna,
ma armastan sind ja tahaksin sulle rohkem anda
Kui sa vaid suudaksid minu peale mõelda
kui sa vaid teaksid,mida ma tahan öelda,
palun ära kõnni minust mööda,
vaid kuula mind ja luba mul jääda.